Leedu trip .

Sellel nädalavahetusel 16.05 - 18.05 toimus klassiekskursioon Leetu. Algul hakkasin siia blogisse lisama pilte ja kirjutama pikka juttu, kuid kuna see venis ja venis, otsustasin uuesti alustada. Nüüd püüan vähese illustreeriva materjaliga ning vaid faktidega.. kuid ärge muretsege, te ei jää ilma millestki.

Esimene päev .

1. Äratus oli 5.25, pakkisin kokku viimased asjad ja sõitsin Makita bussipeatusesse.

2. Tulema pidi kahekordne buss, mida ta ka oli, ning koos Otepää Gümnaasiumi üheksandatega ka Tartu Herbert Masingu kooli õpilased. Minu suur soov oli istuda teisel korrusel ees või keskel ees, kuid kumbagi ma ei saanud, sest need kohad olid täidetud Tartlastega. Nii ma siis istusin nagu lahe taha :D, aga seal oli iseenesest hea, selles* bussis oli ruumi.

3. Otepääl tulid otepäälased peale ja sõit võis alati. Küll aga mitte kauaks, sest 2 km pärast ütles buss ülesse ja tuli oodata u 1,5 h Tartust uut bussi. See muidugi oli ühekordne ning ka taga oli väga vähe ruumi. Jah, sellest oli kahju, kuid õnneks sai bussis ka ringi tripitud, niiet midagi hullu polnud. Aga jaa.. üks asi oli uues bussis positiivne. Selle bussjuhiks oli vana Guits ise. Minu lemmikbussijuht! Ta naljad võivad olla magedad ja paljudele mitte meeldida, aga mulle ta meeldib. Guido oma huumoriga on juba osa reisist. (:

4. Esimene pikem peatus tuli Leedus 19. kilomeetril, kus asus söögikoht koos nn miniloomaaiaga. Seal olid mõmmid, kitsed, jaanalinnud ning isegi boni. šnitsel kartuliga söödud ja kitsega paar pilti tehtud, jätkasime enda teekonda.

5. Varsti olimegi Vilniuses ja esimeseks sihtkohaks Vichy veepark, mis reklaamilt lugedes pidavat olema Ida-Euroopa suurim. Kuid mina küll pettusin. Sest see oli 90% paikutuselt ja sisult täpselt samasugune kui Livu veepark Lätis, kus olen ma juba kolm korda käinud. Aga noh, siiski oli mõnus veidi sulistada ja torudest alla lasta.
Lahe seik oli see, kui üks hawaiilane, meesterahvas, teisele meestel õpetas ürginimeste tantsu. Tegime neid liigutusi ja häälitsusi Kaisaga koos järgi :D. Mitte vähe naljakas ei olnud.

6. Veepargist väljas, bussis ülejäänusid oodates sattus juhuslikult mulle midagi püksi. Nimelt Kenari, tark, leidis, et päris lahe on mulle kummikommikaru pükstesse panna. Arvata on, et imelik ja ebamugav olla oli. Nii ma siis läksin ühe väikese elektriputka ja veepargihoone vahele, seda sealt välja võtma, kui järsku keegi koputab. Nimelt just sellel veepargi küljel olid aknad, millel seisid kaks meest ja naine ning olid naerust kõverad :D. Mitte et ma ise polnuks ja mitte, et mul mark poleks olnud :D.

7. Peale ujumist suundusime otse hotelli. Ilus oli, selline lihtne ja tavaline, aga kena. Annega koos olime ühes toas.. Asjad toas korda seatud käisin korra veel Kaisa ja Angeelikaga poes. Maasikamahla ja kanakaelu ostmas.. küll need olid head :D. Ja hotelli tagasi.

8. Enamus rahvast tšillis öösel nö elumerelainetel erinevates hotellitubades ning väike jooming loomulikult kaasaarvatud. Popiks said ka hetkega telefonid, millega sai toas tuppa helistada ning uurida, kus see kõige suurem möll asub. Küll aga see lõbu hommikuni ei kestnud, sest öösel olevat telefonid lõpuks välja lülitatud :D. Ju keegi alla administratsiooni teatas sellest. Täpselt ma öö kohta kirjeldada ei oska, sest mina olin vist esimene, kes magama läks. See pole lihtsalt minu seltskond ja ilmselt te mõistate miks ma siis ka nii tšillimishuviline polnud.

9. Hotellitoas juhtus ka mul üksinda üks huvitav ja veidi hirmutav seik. Nimelt olin ma juba peaaegu magama jäämas, kui seinalamp läks iseenesest põlema.. lihtsalt niisama. Mõtlesin siis, et kahtlane, aga kuna lamp läheb tööle nöörist tõmmates, siis äkki olin ma lihtsalt halvasti selle välja lülitanud. Kustutasin siis lambi ära ja hakkasin uuesti magama jääma, kui hakkas telefon helisema. Unisena kostab ju kõik ka sada korda valjemalt. Tõstsin tore ülesse, kuid keegi ei vastanud. Ja hetke pärast helises telefon jälle. Toru hargil, ja telefon heliseb. Vajutasin ruttu kõik nupud läbi, et see ometi vait jääks, kuid ta ei teinud seda.. siis ma summutasin lihtsalt padajaga telefoni helisemise ning varsti ka kõne lõppes. Vot see kokku oli minu jaoks ikka tõsiselt kahtlane. Tõmbasin siis telefoni juhtme seinast välja ja lubasin endale, et kui kolmas kord veel midagi juhtub, siis kaon ma siit toast hetkega.

Teine päev .

10. Hommikul Annele juhtumist rääkides tuli välja, et see telefon ongi katki ja ma olin ilmaasjata hirmunud olnud. Panime siis riidesse ja läksime alla sööma. Mainiks veel ära, et meil oli siiski super hotellituba, sest sinna paistis hommikupäike. Ja paljudel seda võimalust polnud :).

11. Järgmisena külastasime Vilniuse vanalinna, nn kõrgeimat mäge Vilniuses, kus oli varem kindlus, kuid nüüd varemete vahele ehitatud torn, kust on imehea vaade üle terve linna. Mäe all tutvusin ka ühe õusalt huvitava inimese, Tormiga.

12. Edasi viis tee Trakaisse. Õigemini Trakai lossi, mis asus keset suurt järve. Ja kuii ilus see koht oli. Järv oli täis purjekaid, mida ma ju armastan. Õnnelik olin ma ka selle üle, et Tormi oli koos minuga nõus vesijalgrattaga minema sõitma.. nii me siis seal sõitsime mööda suurt järve ning nautisime seda loodust ja mina neid purjekaid, mida kokku oli üle 25-e.

-13. (eelmäng) :D, tegelt. Tuli meelde, et kui me liikusime Trakaist tagasi, arutas Anne, et kuidas ta peaks pangas küsima Litte inglise keeles. Ning juhtumisi pakkus ta väga sobiva lause välja, mis kõlas nii, give me some lits, please. Ja öelge nüüd, et te naljale pihta ei saanud :D.

13. Peale lõunat sõitsime tagasi Vilniusse, kus külastasime suurimat kaubanduskeskust Akropolist. Mina ei jaksanud seal käia. Jalutasin korra läbi, käisin koos Tormiga Maxxximas ja asusime jala hotelli poole teele. Poest lahkudes liitus meiega ka Anne, niiet seltskond missugune.
Anne ja Tormi käisid enamasti ees, mind ei tasunud oodata. Ja nii ma siis leidsin sealt endale lemmiktegevuse. Äraelanud võilillede puhumise. Seda on nii ilus vaadata kuidas võilille seemned puhudes laiali lendavad ja vaikselt-vaikselt maha langevad. Ja Anne :D, eh, tema oli vahel juba täitsa närvis, et oleme me ikka õigel teel, isegi Tormi oli vahel segaduses, aga mina teadsin kus me oleme. Ja ma teadsingi õigesti. Raudselt kui mind poleks olnud, siis nad oleksid nagu kaks peata kana seal linnas käinud ja hotelli otsinud :D:D. Okei, see oli natuke pahasti vist öeldud, tegelikult ma ei mõtle ega soovi kunagi halba. Nemad siis jalutasid lõpuks tuttavale teele jõudes hotelli, kuid mina jäin purskkaevu kõrvale skeidipoisse vaatama. Lihtsalt üli üks plats, kuhu ilmus seitse rulatajat ja nad sõitsid. Tegid trikke ja värki-särki. Üks küsis mult vist isegi, kas ma ei tahaks proovida, aga oskamatu nagu ma olen, raputasin vaid pead ja käsi ning ütlesin eesti keeles vaikselt, et ma ei saa aru :D.

14. Hotellis tagasi, läksin mingi hetk seltskonnaga välja, McDonaldsisse, mis oli suur hitt :D. Pmst terved tänavad ja prügikastid olid mäki ümbruses pabereid ja topse McDonaldsi logoga täis. Ja ega me ise paremad polnud :D. Kõigil burgerid ja friikad käes, mugisime nagu hiiglama näljased.
Tagasi ööbimispaika jõudes tegin väikse paaritunnise pikutamise ning poole kümnest sundisin ennast koos äratuskellaga ärkama. Vot see oli raske :D, tõsiselt raske. Kuid ma sain hakkama. Kutsusin Tormi seltsiks kaasa ja jalutasime veidi linnas ringi. Tore on niimoodi omaette käia. Selline võikski üks reis olla, et endal on vaba aega selle kohaga seguneda. Nii õpib kohta kõige paremini tundma.

Kolmas päev .

15. Järgmiseks hommikuks panin ma endale äratuskella 6-ks. Nimelt läbis Vilniust pikk jõgi, mida ääristasid jalakäijate rajad, umbes nii nagu Tartus Emajõe ääres, kuid seal olid nad mitu kilomeetrit pikad. Ja ma nii õudsalt tahtsin seal jalutada, ei teagi miks. Aga need rajad paistsid ahvatlevad. Kahjuks aga ma ei ärganud ülesse, magasin veidi sisse ja seetõttu jäi jalutuskäik ära.
Eriti lahe oli see, et kallakute peale, mis jõe äärde jäid, oli jäetud muru sisse tsemenditud kohad, mis moodustasid nime ning ühes kohas ka südame. Vot see oli armas.
Kuid enne hommikusööki pakkisime enda asjad ning peale sööki alustasime teed Kaunase suunas.

16. Kaunases käisime jällegi vanalinnaekskursioonil. Seal oli samuti jõgi ning seda ääritsevad jalutuskäigu rajad. Ning sinna oli kaldale kirjutatud nimi lilledega :). Ja mis oli veel huvitav. Ühe mäe küljel oli tsemendist valatud liblikas. See oli tõsiselt huvitav. Natuke linnas jalutanud istusime kohvikusse maha ja ma tellisin ühe jäätisekokteili, mis oli imehea. Lihtsalt Imehea! :). Eriti veel seetõttu, et õhutemperatuur oli +25 (h).

17. Lõunal lahkusime ka Kaunasest ning asusime tagasiteele. Jällegi paar vetsupeatust ning pikem olek 19. kilomeetril. Õhtuks, seitsmepaiku jõudsime tagasi Otepääle. Huvitav, miks küll tagasi tee alati nii pikk on. See on just see aeg, kui kõigil paljust rääkida on.


Mõned huvitavad mõtted veel.

1) Mulle õudsalt meeldisid need metallist nikerdustega õhulised rõdud. Ei tea miks, aga need paistavad mulle väga prantsuspärased. Ja neid oli seal veel nii palju. Ning mis veel eriti armas oli.. oli see, kui rõdul rippusid lilled, päikselised, värvilised ja imeilusad. Lisada veel killuke päikest ka ja - Muah' :D

2) Leedus elatakse vist vaesemalt kui Eestis, või on seal lihtsalt väga imelikult ehitusalaseid asju aetud. Nimelt on keset kesklinna, peatänava kõrvaltänavas poollagunevad majad, ning nende kõrval suured-uhked kõrghooned. Harjumatu kooskõla.

3) Meie giid võis olla küll kuulus raadiomees, kuid perv ta välja nägi ja kuri oli ka. Niiet kui ma veel kunagi kuulen, et pean koos temaga reisile minema siis, ehhee, mina sinna reisile küll ei lähe.
4) Leedus sõites ümbritsesid maanteid rapsipõllud, mida ma hakkasin armastama. Need kaugustesse paistvad kollased aasad, mis paistavad ja tõstavad tuju kui hiigelsuur päikene :).

5) See üllatas samuti, et kõik, absoluutselt kõik kohad olid graffitit täis. Mitte ühteainsatki täiesti puhast kohta ümber enda pöörates ei olnud võimalik näha :D.


Võibolla kunagi veel lisan miskit, hetkel ei tule rohkem meelde.
Annan ka ühe lingi - http://fotoalbum.ee/photos/miiia/sets/465281
Sealt saate ka sellele igavale piltideta jutule illustreerivat materjali, vabandage vaid selle pärast, et kõik pildid pole õiget pidi keeratud.

Kuid ma lisan ka siia ühe pildi, mis lihtsalt eriliselt mulle meeldib. Justkui minu maailm oleks mul peos :).