..

Need augud siin kinnitavad ebakindlust.. sest kui küsitlev inimene oleks endas kindel, ei tegeleks ta karikakarde vaid enda kindlate otsustega.

.. Armastan.. Ei armasta.. Armastan.. Ei armasta... Armastan.. Ei armasta. Armastan... Ei armasta... Armastan.. Ei armasta.. Armastan.. Ei armasta... Armastan.. Ei armasta.. Armastan.. ..

Teinekord polegi raske selle otsustamine vaid selles kindel olemine.. Kui tead, et armastad, siis ilmneb järmine küsimus.. Kas ikka nii palju, et suudad seda ka välja öelda? Naljakas. Minuga on nii, et ma saan asja avaldada alles siis kui ma seda tunnen. Ja seda mitmetes valdkondades. Vahel juhtub aga nii, et tunnen, aga lihtsalt ei suuda seda välja öelda, ilmselt on asi siiski kindluses.. Kuid mida siis teha.. ?

..Ma tean. Alati annab aeg vastused.. eks siis jääme ootama.

.. Ei armasta. Armastan.. Ei armasta.. Armastan... Ei armasta.. Armastan.. .

Värske kanapoeg.

Täna oli hirmus tegus päev. Hommikul ärkasin.. süüa polnud midagi, ühesõnaga masendav. Tegin kukesuppi ja hakkasin koristama. Vahepeal tuli Illimar mulle külla, rääkis kooliuudiseid jm. Ning lõunal sõitsin ema, Sonja ja Mashaga Valka :D, ema käis arsti juures, meie hängisime niisama Maximas ja pargis Säde, ilus nimi, kas pole?. Ajaa, Lätis käisime ka :D. Poes, päris tore oli, imetlesin seal mänguasjapoes pehmeid kaisuloomi. Kunagi tahan ma endale ka ühte suuurt ja pehmet mõmmit :). Ja mis oli kõige naljakam.. Elvi toidupood oli ja seal on selline leht, kus reklaamib soodusega asju, teate küll. Pmst mingi nn eesti keele oskaja on tooted läti keelest eesti keelde tõlkinud ja seal oli ka kirjas päeva nael. Pildi peal oli kana, grillimata ja toores ning kõrval oli toodet kirjeldav tekst "Värske kanapoeg". Pmst mõelge, täiesti värske, ja veel kanapoeg! :D Vaene kanapoeg, kes letile sattuma pidi. Oleks tal siis vähemalt suureks lastud kasvada..
Aga jaa, juhtub. Hiljem käisime veel Sonja-Masha juures grillKana söömas ning üheksapaiku sõitsin emaga Markusele Tartusse bussi vastu. Nüüd jõudsin lõpuks koju, uni on juba suur ning kohe lähen tuttu ka.

Tsau :)

Mälestused, mälestused..

Viimasel nädalal on päris palju juhtunud ja ma polegi saanud aega seda kirja panna, võinoh, vahepeal oli avrutiga ka kõik vussis. Igatahes, nüüd on mul võimalus.

Eelmisel reedel, 18.04 sõitsin Marie sünnipäevale, Raasikule. Mõtlesin, et sõidan, aega kokku hoides, häälega Tartusse. Kuid tuli välja, et sain hoopis Anniga. Tartus jooksin ühest poest teise, Mariele oli vaja kink otsida ning kiiresti edasi linna sõita.. ja mis ma kinkisin, roosa albumi piltidega, kus me kahekesi koos oleme. Enamus oli loomulikult merelaagrist, mujal me koos väga pilte ei teegi. Ja mis kõik head mälestused neid vaadates meelde tulid. Kõik need kolm suve, see koht, need inimesed.. kõik kõik. Merelaager on lihtsalt super koht, jubekahju, et seeaasta jääb sinna minek ära, aga midagi pole parata, tööd on vaja teha, kui rahasoov suur.

Killuke merelaagrist Mariega. -->

Õhtuks, kaheksa paiku jõudsin Tallinna, sain Martiniga kokku, ta on ikka nii armas, et viitsis koos minuga hängida. Kümne paiku jõudsime Rassale, Marie tuli vastu ja enamvähem kohe jäime magama ka.
Järgmisel päeval, laupäeval pidas Marie enda sünnipäeva, rahvast oli nii Raasikult kui Tallinnast. Mõned olid tuttavad, teised mitte. Tore pidu oli, väike jook, väike vessar. Mõnus. Ja üllatus-üllatus, helistas mulle peo alguses Püssim, kes rääkis, et Käägi juures on grillimine ja miks mind seal pole, meil olevat olnud kokkulepe, mina küll mingist kokkuleppest midagi kuulnud pole, aga Olgu. Kui ma rääkisin, et tuleks väga hea meelega, aga et bussiraha pole ja hääletades võin vägistamisohvriks sattuda.. vastas ta vaid, et nende metsapeatustega harjub ära :D:D. No mida veel? Ja mis veel kõige parem, on see, et Püssim ise ei mäleta sedagi, et ta mulle helistanud oleks. Ta isegi ei tea, kust mu numbri sai.. :D Vähe mälus vä? No, andke aru :D.
Pühapäev oli eriti luks. Hommikul kaheksast olid vanemad kodus.. väike segadus, kuid õnneks sai kõik korda. Tegime Mariega jäätisekokteili ning võtsime verandal päikest ja sõime maasikaid, see oli nii mõnus, absoluutselt kvaliteetaeg, nagu siin harjumuseks on saanud kõigil öelda. See oli lihtsalt niiii, niii hea. Viiest sõitsin linna ja juhuslikult oli Laural võimalik minuga kokku saada. Hängisime niisama virus veidi, räägisime elust ja muust. Lauraga on alati nii tore. Oh kui kallis sa ikka oled. Ja loomulikult muutus seega minu Hiiumaa igatsus veel suuremaks.. Tartusse jõudes käisin Shakespeares, soovitan puuviljasalatit sinihallitusjuustu ja kirsikastmega.. see on Parim!

Nädala sees ei toimunud midagi erilist.. kool siiski. Aga neljapäeval käisin Tartus, häälega: alguses võttis peale mingi maamees :D, kellega sain Nõuni ja sealt edasi venelastega, kaks meest, ja kui üks neist raadio käima pani, siis mis te arvate mis sealt tuli?... www. trancef.com :D, selline muusika, normaalne.. vähemalt käis see vaikselt, mitte nagu osside autodes. Aga mis mu Tartusse minemise põhjus üldse oli? Mul oli vaja kleidile siidipaela, mitte CD-le paela, nagu Püssim aru oli saanud :D. Ja muidugi käisin ma ka poistel külas, nad olid mind juba niiammu kutsunud. Aga seal oli tore, Hiiumaa rahvas on koguaeg ja alati tore. Praadisime muna ja viinereid ning istusime niisama. Peaks rohkem külas käima, sest lihtsalt nii tore oli.. aga uus aasta on tulemas, ja seekord juba Tartus :).

Täna on reede, koolis oli igav nagu alati, eriti igavaks teeb see asjaolu, et väljas on niii ilus ilm ja ma hea meelega ainult päevitaks, mitte ei istuks koolimajas, aga varsti, varsti on suvi :). Nüüd õhtul käisin msnis, uurimas kas keegi sees on, ja oli. Maria! :), Kallis Maria, keda pole juba tohtutu aeg näinud. Pidasime plaane, et võiks käia koos Riias või Helsingis, praegu on hinnad nii soodsad, pmst Valgast saab rongiga Riiga 54 krooni eest, nagu, Ah! :D, üks mäkieine! Siis arutasime veel seda metsapeatuste(vägistamiste) asja, Maria tuli geniaalsele ideele, projekt "Vägistage, aga kasutage kondoome", või midagi sellist :D. Pmst teema liikus edasi selle poole, et varem kandsid kaasas pakikest kondoome, kuid nüüdsest kotitäit, aga samas.. sellega ei hoiaks ju bussiraha kokku, niiet kõige targem tegu oleks korduvkasutamine! :D, Bussipilet maksaks tervelt 130 krooni, aga kondoomi saab kätte.. kuskil kümneka eest. Milline sääst! :D

Ja muud nalja sai ka Mariaga palju, meenutasime, enda suvist Suuremõisa hääletamist ja igatsesime niisama kokkusaamise järele. See tuleb ikka ükskord ära korraldada, ma ei jaksa juulikuuni oodata, nagu Juuli ! see on nii kaugel. Ja mis mind veidi kurvaks teeb on see, et sellel aastal on kõik lõpetamised samal ajal. Miks ometi? Nüüd ilmselt, arvatavasti, võibolla jäävad minu kallikesed Hiiumaalt tulemata. See oli just see, mida ma niiväga ootasin. Aga samas, ma mõistan. Kas käia ühel lõpetamisel, kusagil kaugel ja lihtsalt ühel sõbrannal või jääda Hiiumaale ja käia kahel lõpetamisel, kus lõpetab enamik tuttavaid. Kuid ma pole kurb, ma olen positiivne :). Alati, või vähemalt annan alati endast parima, et rõõmsat olekut säilitada :).

Ja mis nipi võin ma hea tuju tekitamiseks anda, igatahes mind aitab see 100%. Kui mu sisse tuleb kasvõi imepisike masenduse-või kurbuseuss, mõtlen ma mälestustele. Kõigele sellele heale, mis kunagi olnud on. Halvale mitte, ainult heale. Ja see teeb tuju hetkega heaks. Ausalt, proovige vähemalt.. proovimine pole kunagi halb, vähemalt enamikes asjades..

"Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks."

Huh.

Täitsa lõpp, ma olen pool tundi arvutis olnud ja selle aja jooksul pidanud kogema läbi vähemalt 10 restarti, see on tappev. Ja ma ei liialda. Esimest korda elus näen sellist asja. Loodan, et see ruttu ruttu korda saab, muidu ma ei tea, mida teen :D Hulluks lähen.

Aga miks ma siia pidin tulema, põhjuseks on see, et Joosepil on sünnipäev :) , ja kui ma juba Mariet mainisin, siis ei saa ju teist sõpra mainimata jätta.

Palju palju õnne sulle, Joosep! (K). Sa oled lihtsalt imehea! :)

Tartu/Hiiumaa.. talv/suvi.

Huh, nüüd on jälle natuke huvitavamat, mida rääkida teile :).

Alustame siis algusest. Kõigepealt henna, mille toimet ma lubasin kirjeldada :D, hele oli. Tuleb mingi nipp mõelda, mis seda tumedamaks teeks, kuulsin, et mustsõstra mahl aitab. Eks ma siis proovin. Muidu tuli täitsa kena, aga jaa, see värv on veel poolik.
Nii, mis ma pühapäeval tegin? Pühapäeva veetsin ma Valgas. Ühes mitte just kõigelemmikumas linnas, aga seekord oli vajadus sinna minna. Nimelt mu õde, Kati esines seal Laulukarusellis ja mina, nagu te lugesite, pidin minema bäkki sahistama :D (nende samadega, mis siin pildil, ainult, et helesinised :D), ma olevat olnud justkui joobes naeratus näos.. Edasi Kati ei saanud, edasi pääses üllatus üllatus, see tüdruk, kes on juba viimased viis aastat järjest saanud. Aga , mis teha. See on elu. Fun oli igastahes :D.
Ja muidugi helistas ka Triin mulle. Et tema olevat samal ajal Tartus Koolitantsul. Kahju, et ma sellest nii hilja kuulsin, sest ma eelistan igas olukorras Hiiumaa rahvast :). Eriti selliseid sõbrannasid nagu seda Triin on :). Aga eks ma siis piinlen ja
kannatan siin suve oodata, et Hiiumaale saada..


Ja täna, esmaspäeval, tulid Treffneri tulemused. Päeval paistis päike, see tegi tuju heaks, ja ma juba suht pohhuistlikult ütlesin iseendale, et tuleb mis tuleb, ma ei hakka masetsema. Aga mis juhtus? Juba enne kolme (tulemused pidid neljast tulema), saatis Silva mulle sõnumi "Palju õnne, humanitaar!" Mulle ei jõudnud see kohale, helistasin veel üle ja lasin emal ka üle vaadata ja tõesti. Ma sain otse sisse! Täitsa lõpp. Ma parem ei hakka siin seda pikka juttu rääkima, mille üle ma kõik imestan ja üllatun. Igatahes on mu suurim õnn see, et ma saan Tartusse ja Otepäält ära. Kes teab miks ma selle üle nii õnnelik olen, see teab. Aga mis mind kurvaks teeb on see, et Silva ei saanud, kuid ta nii väga tahtis saada. Ja ma üldse ei oska lohutada ka, mul on selle üle kurb meel. Aga igatahes tea, Silva, et mul on tõesti kahju. Kuid igatahes me saame nüüd rohkem läbi käia ja koos chillida ja teeõhtuid teha ja kõike muud.

Aga jaa, nüüd on päev lõpul ja ma pean hakkama õppima, mida ma üldse ei viitsi. Kuid tuleb, lõpp on lähedal ja suvi on kohe käes.. jälle ma tuletan endale seda meelde.. lihtsalt ei Kannnata enam ära oodata seda aega kui ma Hiiumaale saan, ei kannata.

Kuid, mida ma enda sisse saamise peamiseks põhjuseks loen, on see, et kui midagi ikka väga väga tahta ja sellejaoks endast parim anda, siis see soov ka täitub, kindlasti täitub.

Parim nakkushaigus maailmas.

* Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled.

* Naerata, ja maailm naeratab vastu.

.. need kaks lauset peaksid olema piisavaks motiveerimiseks inimesi naeratama. Igatahes minule nad mõjuvad.

Mu üks meeldivamaid tegevusi on jälgida inimesi. Eriti seda nii, et ma kõnnin tänaval, unistan millegist heast ja lihtsalt naeratan, niimoodi vaikselt ja armsalt, ning muide.. päris mitmed inimesed hakkavad vastu naeratama ja kuiii mõnus see on :). Proovige teinekord, ja öelge siis, et see teile rõõmu ei tee.

.. muide mõelge, mina naeratan, panen sellega kaks inimest naeratama, seejärel nemad omakorda panevad kumbki vähemalt kaks inimest naeratama jne. Ning lõpuks naeratavad juba paljud, paljud inimesed. See on justkui nakkus, aga see eest üks parimaid nakkusi, mis maailmas olemas on :).

Sahistid, henna, noormehed - Tartu ;).

Täna on olnud tegus päev. Hommikul enne kooli jõudmist tuli võimalus, et saan minna peale viiendat tundi Tartusse.. arvata on, et seda ma ka tegin. Viimasest tunnist küsisin ära ja hakkasin liikuma koos ema, õe ja muusikaõpetajaga. Te küsite, miks muusikaõpetajaga? Nimelt Tartusse mineku põhjus oli see, et mu õde, Kati pääses Valgamaa Laulukarusellile ning tema klaverisaatjaks on Ursel Oja, nii me siis kihutasime selle mehe juurde.. Mõtlesin, et astuks ka ruumi sisse ja kuulaks, kuidas Kati laulab. Kuid kauaks mul seda õnne ei jätkunud. Kohe torkas Ursel mulle kätte sahisti, millega ma pidin rütmi lööma. Peale paari proovimist, öeldi mulle, et pean teda saatma ka võistlusel.. pmst pühapäeval, 13. aprillil, pean ma olema Valgas ja sahistama rütmi tagumise mikrofoni taga.. päris õudne.. kõik, kes mind vähegi lähemalt teavad, teavad ka seda, et ma kardan esineda.. kuid samas on see ka päris hea võimalus ja kogemus. Lahe igastahes. Ja nii ma ka päeval endale kaks uut helesinist sahistit ostsin :).

Kuid algselt Tartusse jõudes (peale sahistamist) läksin ma Sepa turule :D, lootes leida hennat, mis, tuleb välja, on seal olemas vaid laupäev-pühapäev. Nii ma siis jalutasin kesklinna.. kus kohtusin Silva ja Helmiga :). Nad otsisid endale homsele Vana-Kreeka stiilis sünnipäevale kleidiriiet ning kingitusi sünnipäevalapsele.. mina seevastu püüdsin kasutada arukalt enda sünnipäevaks saadud kinkekaarti.. mõtlesin mitu tundi, nagu alati, et mida siis ikkagi valida.. olin juba kindel ühes lõhnaõlis, kui avastasin prillid, mis kohe jäid silma.. Mulle ju meeldib erilisus ja mitte tavalisus. Ja seda need prillid ka teevad, mind teistest veidi erinevaks.

Tihtilugu oleme arutanud Otepääl paari klassiõe ja sõbrannaga, et see on ikka eriti nõme kuidas inimesed kritiseerivad ja sosistavad ja kõike muud sellist. Eriti veel siis, kui nad tegelikult kadedad on. Pmst pole vahetki, et kas sa tuled lillade pükstega või alasti, ikka vahitakse ja kommenteeritakse ütemoodi. See on nõme. Aga mis teha.. kodune kasvatus. Ning peale selle on ka meeletult palju eelarvamustega inimesi, vot neist ma aru ei saa.. aga ega ma isegi väga süütuke pole. Kuid ma püüan selle poole, et endast kõik eelarvamused välja juurida ning see on juba peaaegu õnnestunud. Aga mis väljend mulle selle kohta meeldib? "Eelarvamused on inimesele vajalikud, kui ta pole suuteline looma arvamusi." ;)

Aga Tartus oli siiski jubetore. Need kaks tüdrukut kellega ma koos olin olid juba jubetoredad. Aa, hiljem, kui Silva poole läksime, tulid teel vastu kaks purupurjus noormeest. Üks neist jooksuga otse minu poole "NIII ILUS TÜDRUK, ON SEE VÕIMALIK, TULE SIIIIA, NIIII ILUS TÜDRUK, KUIDAS SEE IKKA VÕIMALIK ON!" jne :D Nalja kui palju :D.
Silva juures tuli jutukäigus välja, et ta emal on hennat, seda ta ka mulle andis ning nüüd ma olen siin ennast mökerdanud. Hetkel, esimese korraga jäi vaid heleoranž jälg, kuid ma kohe mökerdan selle üle ja jätan hommikuni, eks siis järgmine kord kuulete, mis sellest sai lõppude lõpuks :D.

Mis siis muud.. selline mu päevake oligi, lühike, tegus ja oodatust tuhat korda parem :).
Kevadet teile kõigile südametesse! :)

Käes on jooksuaeg!

Nimelt varsti algab SEB 26. maraton :D:D, ei tegelt. Nii minul, Annel kui ka Mashal tema sõnul on olnud viimased päevad kuidagi väga hajameelsed, ei ole und, mõtted laiali.. arvata on milles asi?.. Käes on Joooksuaeg! :D

Pmst midagi suurt ei toimu ükski koolipäev. Täna igavlesin koolis, tuli mõte, et kirjutaks kõigi tähtsate inimeste nimed ülesse ja nime taha, seda inimest iseloomustava omadussõna, midagi sellist. Nii ma siis tegin.. Igaljuhul minu tegid need iseloomustused rõõmsaks, sest ma mõistsin kuiii palju häid sõpru mul tegelikult on :).

Lõunapausi ajal sain Silvalt sõnumi, "Mine poodi ja osta Just!" Ma reageerisin, et misasja :D, millest seal siis räägib huvitavat. Mis mul üle jäi, kui peale kooli kiiruga poodi ja Justi järele. Ja mis ma leidsin :D.. Groundhog Day, mu Lemmmmmik.
Käisin märtsi alguses Urvekaid Tartus vaatama ja seal ma nägin ka Groundhog Dayd esimest korda, juba siis hakkasid nad mulle meeldima, aga nüüdseks olen ma juba täielik fänn. Ja mis sai, nad võitsid Noortebändide võistluse 2008! Ja sellest kirjutas ka Justis. Aga jaa, selle auhinna täielikud väärilised. Soovitan kuulata - http://www.purevolume.com/groundhogdayest ,
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/paevavideo/article.php?id=18598664



Jaa, mis päev täna veel on? Täna on Marie sünnipäev! :) Paljupalju õnne sulle kallike. Päikest ja rõõmu su igasse päeva! Kallis oled. (K)

Esimene kord :).

Täna leidsin täiesti juhuslikult Maria blogi ja mõtlesin, et miks mitte ka ise teha. Varem olin veel korra seda Annel näinud ja viimasest Cosmost leidsin ka selle kohta veidi infot. Nii see huvi aina tuli ja tuli ning nüüd ma siin olengi.
Leppisime Mariega kokku, et teeme mõlemad, aga selle lehe nime saamisega oli nii suur kamm, et Marie väsis ära. Ehk ta ikka homme liitub, igaljuhul ma tegelen sellega, et ta seda teeks :D.


Muud nagu polekski, loodan, et leian siia piisavalt igast nänni, mis huvi pakuks ja et te kõik siis mu blogi lugema hakkaksite. Igatahes, algus on tehtud :).